"Olen elus piisavalt asju pooleli jätnud, enam mitte. See kool sobib mu eluga"
Kristel Kaur on 40-ndates iseseisev üksikema, kes otsustas lõpuks iseendale tõestada, et saab õppimisega hakkama.
Kristeli haridustee jäi kunagi pooleli nagu paljudel teistelgi ja põhjusel, et ta lihtsalt ei suutnud õppimise tempoga kaasa minna. Ta proovis mitmeid koole, aga kuskil ei tulnud midagi välja. Lõpuks leppis naine mõttega, et see polegi tema jaoks ja läks Soome lapsehoidjaks. Selle käigus avastas ootamatult, et annet on tal hoopis soome keelele. See tuli tema jaoks lihtsalt ja ilma igasuguse vaevata.
Paari aasta pärast tuli ta küll tagasi, aga siis tõmbas elu hoopis pere ja töö keerisesse ning õppimisest polnud enam juttugi. Samas tunnistab ta ise, et kuskil kuklas tiksus kogu aeg häiriv mõte, et haridustee jäi ikkagi ju pooleli. Keskhariduse omandamisest kujunes vaikselt välja unistus, milleni ta soovis ikkagi kunagi jõuda.
Kõige suurem küsimus: kas saan hakkama?
Kristel ei otsustanud kooli minna sellepärast, et tal seda tingimata vaja oleks olnud, vaid lõpuks kujunes otsustavaks tugev soov endale tõestada, et saab sellega hakkama.
Loomulikult oli peas mitmeid hirme ja kahtlusi, kuidas sobitada õppimine oma ellu, kus on juba piisavalt kohustusi: täiskoormusega töö ja 3 last, keda ta üksinda kasvatab. Lisaks veel varasem kogemus, et õppimine on tema jaoks lihtsalt liiga raske. Vaatamata kõigile takistustele, otsustas ta endale siiski veel ühe võimaluse anda. Kui otsus tehtud, hakkas kõik nagu iseenesest lahenema. Ülemus andis koolis käimiseks vajalikud päevad ja lapsedki toetasid igati. Nüüd ta õpibki Tallinna Rakenduslikus Kolledžis paindliku gümnaasiumiõppe 11. klassis.
Esimene päev: kuidas ma küll sobin endast poole noorematega ühte klassi?
Kristel läks kooli samal ajal, kui tema tütar gümnaasiumi lõpetas ja ülikooli astus. Esimene päev tundus alguses päris hirmutav, aga peagi selgus, et kogu muretsemine oli asjata. "Igaühel on oma lugu ja omad teemad ning just see panebki meid omavahel sobima. Keegi ei võrdle ennast kellegagi. Keegi ei ürita teistest parem olla. Keegi ei vaata mind imelikult, et olen vanem," kommenteerib Kristel. Siin ei ole erinevus probleem, vaid miski, mis ühendab.
Iga päev pakub võimalust ennast milleski proovile panna
Kristeli kõige suurem raskus oli kunagi matemaatika. Sarnaselt paljude teistega uskus ta, et ei ole lihtsalt matemaatika inimene. "Ma ei saanud varem matemaatikast mitte midagi aru, aga siin koolis on see mu lemmiktund. Õpetaja teeb asjad nii ilusti selgeks, et ma lausa naudin seda," jagab ta õhinal.
Lisaks pakub kool võimalust harjutada oskusi, mida igapäevaelus kogu aeg vaja läheb. Näiteks uurimistöö kaitsmine tähendas avalikku esinemist ja oma töö teistele tutvustamist. See on miski, mida naine igal võimalusel alati vältida on püüdnud, aga kooli keskkond on täpselt õige koht harjutamiseks, et hiljem juba edukas olla.
Kontroll oma elu üle, mida varem polnud
Paindlik gümnaasiumiõpe tähendab, et koolis tuleb käia kaks päeva nädalas ning reedeti toimub juhendatud e-õpe. Ülejäänud ajal õpitakse iseseisvalt. Paljude jaoks kõlab see hirmutavalt, aga tegelikult saab kõik toimima. Kristel toob välja järgmise kasuliku oskuse, mille koolis kõige muu kõrval omandab: "Õpin siin ka distsipliini. Mul peab olema selge päevaplaan, millest ma kinni pean. See on täielik kontroll oma elu üle, mida ma varem ei osanud. Varem oli mu elu segadus, aga nüüd kontrollin seda, mitte vastupidi."
Õppimiseks pole kunagi liiga hilja
Inimesele, kes kahtleb, kas täiskasvanuna pole liiga hilja kooli minna soovitab Kristel kindlalt endale võimalus anda. Isegi kui on hirm, et ei saa hakkama. Enne ju ei tea, kui proovid. "Olen elus piisavalt asju pooleli jätnud, enam mitte. Nüüd ma tean, et saan sellega hakkama," lisab ta.
Võib juhtuda, et tuled lihtsalt õppima, aga avastad sellega koos ka iseennast
Kristel tuli kooli, et saada lõpuks gümnaasiumi diplom. Tallinna Rakenduslikus Kolledžis pakutakse juurde ka lapsehoidmise kursust. Täna ta teab juba kindlalt, et soovib sama valdkonnaga jätkata, aga hoopis kõrgemal tasemel. Gümnaasiumitunnistusest saab tema jaoks üks samm, et astuda järgmine.
"Naudin, kuidas õppimine mu ajusid treenib ja arendab. Olen jõudnud järeldusele, et mulle meeldib õppida," võtab ta asja kokku.
Kristel on hea näide, kuidas inimene teeb midagi ühel põhjusel, aga avastab selle käigus ka ennast täiesti uuest küljest, mis meeldib isegi palju rohkem kui eelmine.
Kui tunned ennast või tuttavat selles loos ära, siis vastuvõtt on avatud.
Täpsemalt paindlikust gümnaasiumiõppestlink opens on new page
